Miks Venemaa maiustused on ikka veel müügil ja mis on viimastel aastatel muutunud?

Käesolev artikkel kajastab olukorda 2026. aasta augusti seisuga ja arvestab EL-i 21. sanktsiooni paketti. Kuna sanktsioonid, tollimäärad ja transpordi reeglid Venemaa ja Valgevene suhtes muutuvad regulaarselt, uuendame seda infot vastavalt vajadusele. Artikkel on üldine selgitus, mitte õigusnõustamine.

Lühike vastus

• Vene ja Valgevene maiustused ei ole EL-i sanktsioonide all. Sanktsioonid on valikulised ja ei puuduta kõiki kaubagruppe.
• Küll aga kehtib neile alates 2025. aasta juulist täiendav 50% tollimaks. See ei ole müügikeeld, vaid kõrgem tollimaks — kaupa võib EL-liidus müüa, lihtsalt see on kallim, kui varem.
• Kaupade transport on muutunud oluliselt keerulisemaks ning mitmed lisapiirangud kehtivad mõlemal pool piiri.
• Meie sortiment sisaldab lisaks palju tuttavaid tooteid, mille päritolumaa ei ole enam Venemaa, vaid teised endised NSV Liidu riigid. Nagu näiteks Ukraina, Läti, Kasahstan, Usbekistan, jne.

Aeg-ajalt küsivad kliendid meilt, kas me ikka tohime müüa Venemaalt ja Valgevenest pärit tooteid: kompvekke, sefiiri, marmelaadi, küpsiseid ja muid lemmikuid, mida paljud mäletavad lapsepõlvest. 

Euroopa Liit on alates 2014. aastast (Krimmi annekteerimise järel) ja eriti alates 2022. aasta veebruarist (Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas) kehtestanud Venemaa ja Valgevene vastu hulgaliselt sanktsioone ning uudistes räägitakse pidevalt kaubanduse keeldudest. Seetõttu on loomulik eeldada, et kõik neist riikidest pärit tooted on Euroopas keelatud. Tegelikkus on aga hoopis nüansirikkam.

Mis on tegelikult sanktsioonide all ja mis mitte

Kõige levinum eksiarvamus on, et EL-i sanktsioonid tähendavad täielikku kaubanduskeeldu Venemaa ja Valgevenega. See ei vasta tõele. Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud, et sanktsioonide eesmärk ei ole karistada tavalisi tarbijaid, ning et valdav osa toidu- ja põllumajanduse toodete valikust on sanktsioonidest teadlikult välja jäetud, et mitte kahjustada toidujulgeolekut. Komisjoni enda sõnastuses ei ole ükski meede suunatud põllumajandus- ja toidukaupade kaubanduse vastu (Euroopa Komisjon: impordi- ja ekspordikeelud).

See tähendab, et sanktsioonid on valikulised, mitte üldised. Need puudutavad konkreetselt loetletud kaubagruppe, näiteks:

• teras, alumiinium ja teised metallid,
• puit, tsement, kumm,
• teemandid ja kuld,
• nafta, gaas ja kivisüsi,
• mitmed tööstuskaubad ja kõrgtehnoloogia komponendid.

Üksikud toidu- ja joogikaubad on siiski erand ja kuuluvad keelatute hulka — nende seas kange alkohol, tubakatooted ning luksuslikud mereannid, sh kaaviar. Seega ei ole õige öelda, et absoluutselt kogu toidukaubandus oleks sanktsioonidest välja jäetud; täpne on öelda, et keelud on nimeliselt loetletud ja enamik igapäevaseid toidukaupu neisse ei kuulu.

Suur osa igapäevastest maiustustest — kompvekid, sefiirid, marmelaadid, küpsised ja vahvlid — ei kuulu keelatud kaubagruppide hulka, kui need on toodetud ja tarnitud viisil, mis vastab kehtivatele reeglitele. Iga üksiku toote puhul otsustab kuuluvuse konkreetne tollikood (nn CN- või HS-kood), mitte see, kas toode “kõlab” venepäraselt.

Kõige värskem, 2026. aasta juulis vastu võetud 21. sanktsioonipakett ei lisanud keelatute hulka ühtki toidukaupa: uued impordikeelud puudutavad vaske, niklit, pliid, maake, tsinki, klaastooteid ja autoosi (ülevaade 21. paketist).

Mis on viimaste aastatega muutunud

Isegi kui tooted ise pole keelatud, on nende Euroopasse toomine muutunud viimaste aastatega oluliselt keerulisemaks, aeglasemaks ja kallimaks.

Täiendav tollimaks: 50% lisaks tavapärasele määrale

Alustame kõige olulisemast täpsustusest: see ei ole sanktsioon, vaid tollimaks. Kaupa tohib jätkuvalt sisse tuua ja müüa, lihtsalt riigile makstav maks on oluliselt kõrgem. Just see on kõige otsesem hinda mõjutav muutus.

Alates 20. juulist 2025 kehtib Euroopa Liidu määruse (EL) 2025/1227 alusel Venemaalt ja Valgevenest pärit toidukaupadele täiendav 50% väärtuseline tollimaks, mis lisandub tavapärasele ühise tollitariifistiku määrale. Oluline nüanss: see ei asenda senist tollimaksu, vaid lisandub sellele  (määrus (EL) 2025/1227, EUR-Lex).

Lihtsamalt öeldes – kui mõne toote tavapärane imporditollimaks oleks näiteks 9%, siis Venemaa või Valgevene päritolu kauba puhul lisandub sellele veel 50% kauba väärtusest. Varem oli alates 1. juulist 2024, kehtestatud EL poolt kõrgemad tollimaksud teraviljale, õliseemnetele ja neist valmistatud toodetele; väetiste puhul tõusevad määrad järk-järgult kuni 2028. aastani (Euroopa Komisjoni Access2Markets).

Väga oluline eristus: see 50% ei kehti kaupadele, mis on pärit muudest riikidest, näiteks Kasahstanist, Armeeniast, Usbekistanist, Aserbaidžaanist või Gruusiast. Määrav on kauba tegelik päritolu, mitte see, mis keeles on pakendil tekst või millise nimega on kaubamärk. Osa meie sortimendist tuleb just nendest riikidest ja neid tooteid lisatollimaks ei puuduta.

Kes ja millistel tingimustel võib piiri ületada

Teine suur muutus puudutab transporti. Piirangud kehtivad mõlemal pool piiri ja need on erinevad.

Euroopa Liidu poolel. Alates 9. aprillist 2022 (üleminekuaeg lõppes 16. aprillil) ei tohi Venemaal ega Valgevenes registreeritud veoettevõtjad EL-i territooriumil kaupu vedada. Keeld laieneb ka Venemaal registreeritud haagistele ja poolhaagistele, isegi juhul, kui vedukauto ise on registreeritud mõnes teises riigis. Tühi Vene numbrimärgiga sõiduk võib EL-i läbida, kuid ei tohi siin kaupa peale võtta.

Sellel keelul on oluline erand: ravimid, meditsiinitooted ning põllumajandus- ja toidukaubad on erandite loetelus, mistõttu nende vedu on jätkuvalt võimalik; osal juhtudel on selleks vaja liikmesriigi pädeva asutuse luba (Euroopa Komisjoni KKK määruse 833/2014 artikli 3l kohta). Just see erand on üks põhjustest, miks toidukaubad üldse Euroopa Liitu jõuavad.

Euroopa Liit ei ole oma vedajatele piiranguid seadnud — EL-is registreeritud veok võib Venemaale sõita. Küll on iga EL- liikmesriik seadnud omapoolsed piirangud. Näiteks Eesti seatud piirang ütleb, et Vene numbrimärgiga sõidukid ei tohi Eestisse siseneda alates 13. septembrist 2023 ja Valgevene numbrimärgiga sõidukid alates 1. juulist 2024. Keeld kehtib sõltumata omaniku kodakondsusest; üksikud erandid puudutavad diplomaatilisi sõidukeid, üle kümne istekohaga busse ja mootorrattaid (kriis.ee).

Venemaa poolel kehtivad omakorda vastupiirangud. Alates 10. oktoobrist 2022 ei tohi EL-i, Ühendkuningriigi, Norra ja Ukraina veokid Venemaal kaupa vedada. Meede oli algselt tähtajaline ja seda on korduvalt pikendatud. Kaup tuleb ümber laadida Vene või Valgevene veokitele ning seda tohib teha ainult määratud tollikontrolli tsoonides, mis asuvad Kaliningradi, Leningradi, Murmanski ja Pihkva oblastites, Karjalas ning Sankt-Peterburgis (IRU ülevaade).

2026. aasta juulis laiendas Venemaa seda oluliselt: Eestis registreeritud veokitele kehtestati täielik kaubaveokeeld, mis hõlmab kõiki kaubagruppe. Erandiks on vedu Kaliningradi ning Karjala, Leningradi, Murmanski ja Pihkva oblastitesse (ERR).

Piiripunktid. Narva piiripunkt on sõidukitele suletud alates 1. veebruarist 2024; jalgsi saab piiri ületada. Vene pool rekonstrueerib Ivangorodi piiripunkti ja plaanib tööd lõpetada 2026. aasta lõpuks, kuid Politsei- ja Piirivalveamet on rõhutanud, et taasavamine ei ole tehniline, vaid julgeoleku- ja poliitiline otsus (ERR, Maksu- ja Tolliamet). Koidula ja Luhamaa piiripunktid on EL-i numbrimärgiga sõidukitele avatud ning piiriületus tuleb ette broneerida GoSwifti järjekorrasüsteemis.

Kokkuvõttes tähendab see kombinatsioon, et otsevedu stiilis “laadin Moskvas peale ja sõidan Tallinnasse mahalaadimiseks” enam praktiliselt ei toimi. Kaup liigub kas ümberlaadimisega piiril või, mis on tänaseks palju tavalisem, hoopis kolmandate riikide kaudu.

Rahaliikumine ja pangandus

Rahvusvahelised kaardimaksesüsteemid Visa ja Mastercard lõpetasid Venemaal tegutsemise 2022. aasta kevadel ning mitmed suuremad Vene pangad eemaldati SWIFT-süsteemist. See on muutnud otsemaksed Venemaale väga keeruliseks, isegi kui konkreetne tehing ise oleks seaduslik. Pangad on üldiselt muutunud ka palju ettevaatlikumaks igasuguse Venemaaga seotud tehingu puhul. Eestist Venemaale tehtud maksete maht langes 2021. aasta 1,47 miljardilt eurolt 2023. aasta üheksa kuuga 24 miljoni euroni (Rahapesu Andmebüroo).

Tarneahelate ja päritolu muutumine

Kõige selle tulemusel on paljud tarnijad ja edasimüüjad, Pähklipureja sealhulgas, pidanud oma tarneahelaid ümber korraldama. Osa tooteid, mida varem toodi otse Venemaalt või Valgevenest, jõuab nüüd meieni teiste endise NSV Liidu riikide kaudu või nendes riikides asuvatelt tootjatelt. Mõned kaubamärgid, mida kliendid mäletavad “vene kompvekkidena”, on oma tootmise osaliselt või täielikult teistesse riikidesse ümber paigutanud. Mõnikord puudutab see ka pakendit ning see on ka põhjus,  miks tuttav toode näeb poeriiulil pisut teistsugune välja.

Näiteks Maiskii chai toodab osaliselt kaupu Ukrainas, Punane oktoober on ehitanud tehase Hispaaniasse ning paljude tuntud kompvekkide analooge toodetakse Kasahstanis.

Miks vene maiustuste hinnad on tõusnud

Kõigi nende muutuste kumulatiivne mõju — 50% lisatollimaks, pikem ja kallim logistika, keerulisemad maksed — on see, et hinnad on tõusnud ning valik on kohati piiratum kui enne 2022. aastat. Kui mõne lemmiktoote hind on kasvanud või mõni toode on ajutiselt riiulilt kadunud, on see suures osas mõjutatud kõrgenenud tollimaksudest ja pikemast tarneahelast.

Kuidas Pähklipureja tagab, et müük on seaduslik

Meie jaoks on oluline, et iga meie müügis olev toode oleks kooskõlas kehtivate EL-i ja Eesti reeglitega. Praktikas tähendab see järgmist:

• Tarnijate kontroll. Enne koostöö alustamist ja ka  hiljem kontrollime me regulaarselt seda, kes on toote tegelik tootja ja tarnija ning seejärel veendume, et ei tootja, tarnija ega nendega seotud osapooled ei ole EL-i finantssanktsioonide nimekirjades.
• Sanktsioonide nimekirjade jälgimine. Kuna sanktsioonide ja tollimaksude loetelud muutuvad jooksvalt, jälgime regulaarselt Euroopa Komisjoni ja Eesti asutuste ametlikke teateid ning vaatame alati oma sortimendi üle, kui reeglid muutuvad.
• Vajadusel õigusabi. Ebaselgete või piiripealsete juhtumite korral konsulteerime tolli- ja sanktsiooniõiguse asjatundjatega, mitte ei tugine oletustele.

Soovi korral saab igaüks kehtivat seisu ka ise kontrollida: EL-i sanktsioonide koondülevaade on avalikult kättesaadav EL-i sanktsioonide kaardil ning sõjaga seotud tollivormistuse juhised on Maksu- ja Tolliameti lehel.

Miks me neid tooteid üldse müüme

Mõni klient küsib vahel, et miks me üldse tahame neid tooteid müüa, kui kõik on muutunud kallimaks ja tülikamaks?  Vastus on lihtne — nõudlus ei ole kuhugi kadunud!

Paljude jaoks on need tooted rohkem, kui lihtsalt kompvekid või küpsised. Need on maitsed lapsepõlvest, mida ei pruugi leida enamuste toidukaupluste riiulitelt. Näiteks sefiiribränd, mida vanaema alati ostis, lemmikum marmelaadisort, mis meenutab kooliaega või nostalgiline šokolaad, mida oled kaua poodidest otsinud. 

Pähklipureja maiustuste valiku leiad kergesti siit: sefiirid, marmelaadid, kompvekid, šokolaad, pähklid ja kuivatatud puuviljad.

Kui küsimus ei ole seaduses?

Kindlasti ei huvita kõiki kliente see, kas kaupade puhul järgitakse EL reegleid vaid rõhutakse hoopis südametunnistusele – kas peaksime praegusel hetkel Venemaa päritolu kaupa oma poodides müüma?

Pähklipureja annab siinkohal otsustustamise lõpptarbija kätesse. 

Meie varustame iga oma toote kõige vajaliku infoga (sh. päritolumaa), et müügiprotsess oleks igati läbipaistev ja aus. Lõpliku otsuse teed ikkagi Sina- meie klient.

Korduma kippuvad küsimused

Kas konkreetne toode minu ostukorvis on sanktsioonide all?

Ei. Me ei too ega müü tooteid, mis kuuluvad EL-i sanktsioonide alla. Kõik meie müügis olevad tooted on läbinud nõuetekohase tollivormistuse. Kui teil on mõne konkreetse toote osas küsimusi, võtke meiega ühendust ja selgitame meelsasti, kust see pärineb.

Kust tooted täpselt pärinevad?

See erineb tootegrupiti. Osa meie sortimendist tuleb Venemaalt või Valgevenest (nende kaubagruppide puhul, mis ei kuulu sanktsioonide alla), osa aga teistest endise NSV Liidu riikidest ( näiteks Ukraina, Läti, Armeenia jne), kus paljud tuttavad kaubamärgid ka tegelikult toodetakse. Iga toote päritoluriigi leiate tootelehelt.

Miks on vene maiustuste hinnad tõusnud?

Peamine põhjus on 2025. aasta suvel kehtestatud täiendav 50% tollimaks Venemaa ja Valgevene päritolu toidukaupadele, millele lisanduvad kallimad ja pikemad transpordi marsruudid. Toodete puhul, mis pärinevad muudest riikidest, see lisatollimaks ei kohaldu.

Kas tellimused jõuavad ikka kohale?

Jah. Meie tarneahelad on üles ehitatud nii, et need arvestavad kehtivate transpordi piirangutega — enamik kaupa liigub ümberlaadimise või kolmandate riikide kaudu. See tähendab, et üksikute toodete tarneaeg võib olla varasemast pikem, kuid teie tellimus e-poest jõuab kohale tavapärase tähtaja jooksul.

Mis juhtub, kui sanktsioonid muutuvad?

Kui mõni toode peaks tulevikus sanktsioonide alla sattuma, eemaldame selle toote oma sortimendist. Jälgime muutuvat regulatsiooni pidevalt ning eelistame olla ettevaatlikud — meie jaoks pole ükski toode olulisem kui seaduskuulekus.

Kokkuvõtteks

EL-i sanktsioonid Venemaa ja Valgevene vastu ei ole täielik kaubanduskeeld, vaid valikuline ja pidevalt muutuv reeglistik, mis jätab enamiku toiduainetest — sh meil müügil olevad maiustused — sanktsioonidest välja. Küll aga on viimased aastad muutnud nende toodete Euroopasse tarnimine oluliselt kallimaks ja keerulisemaks: lisandub 50% lisatollimaks, erinevad transpordipiirangud mõlemal pool piiri ning panganduse piirangud. See kõik kokku mõjutabki kauba lõpphinda.

Pähklipureja jälgib neid muutusi jooksvalt, hoiab oma tarneahelad ja tollidokumendid korras ning uuendab oma sortimenti ja infot vastavalt sellele, kuidas reeglid muutuvad.

Kui teil on küsimusi mõne konkreetse toote päritolu või meie protsesside kohta, kirjutage meile — vastame hea meelega. Ja kui otsite midagi kindlat, vaadake kogu sortimenti siit.

Kasutatud allikad

Sanktsioonid ja nende ulatus

• Euroopa Komisjon. Impordi- ja ekspordikeelud — commission.europa.eu
• Euroopa Liidu Nõukogu. EL-i sanktsioonid Venemaa vastu: küsimused ja vastused — consilium.europa.eu
• EL-i sanktsioonide kaart — sanctionsmap.eu
• Cooley. The EU 21st Russian Sanctions Package Is Here: Business Implications (august 2026) — cooley.com

Tollimaksud

• Määrus (EL) 2025/1227 Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit teatavate kaupade impordi tollimaksude muutmise kohta — EUR-Lex
• Euroopa Komisjon, Access2Markets. EU increases tariff duties on Russian and Belarusian imports of agricultural products and fertilizers — trade.ec.europa.eu
• Euroopa Liidu Nõukogu. EL adopts new tariffs on Russian and Belarusian agricultural goods and fertilisers (12.06.2025) — consilium.europa.eu
• ERR. EL kehtestab Venemaa väetistele ja põllumajandustoodetele kõrge tollimaksu — err.ee

Transport ja piiriületus

• Euroopa Komisjon. KKK: maanteetransport, määruse 833/2014 artikkel 3l — finance.ec.europa.eu (PDF)
• IRU. Russia: ban on foreign transport entry and transit — iru.org
• ERR. Venemaa kehtestas Eestist pärit veokitele täieliku kaubaveokeelu (juuli 2026) — err.ee
• Kriis.ee. Venemaa ja Valgevene autoga Eestisse tulemine — kriis.ee
• ERR News. Ivangorod border crossing reconstruction to be completed by end of 2026 — news.err.ee
• Maksu- ja Tolliamet. From 1 February, Narva border crossing point is open only to pedestrians — emta.ee

Maksed ja kaubavood

• Rahapesu Andmebüroo. Muutused raha- ja kaubavoogudes ning finantssanktsiooni kohaldamine pärast Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust — fiu.ee
• Euroopa Komisjon. KKK: kaubandus Venemaalt pärit põllumajandus- ja seotud toodetega — finance.ec.europa.eu (PDF)