Hõõgveinisegu.
Netokaal: 25g.
Pakendatud Venemaal.
Kasutamine: lisa 1 pakk maitseainet 0,75 L punasele kuivale veinile. Kui soovite magusamat jooki, siis lisage suhkrut, kui soovite kangemat jooki, lisage trummi või konjakit. Kuumutage jook esimeste mullikeste tekkimiseni (ärge laske keema minna!). Laske jahtuda 20 minutit.
Koostisosad: suhkur, kaneel, nelk, apeslini koor, ingver, kardemon.
Glögi või hõõgvein on maitseküllane kuum jook, millist ühel või teisel moel juuakse kogu Euroopas. Glögi valmistamiseks pole olemas üht ja kindlat retsepti. Üks tahab heledat, teine tumedat kuuma jooki ning maitseainete lisamiselgi võib üpris vabalt ringi käia.
Glögi või hõõgvein on maitseküllane kuum jook, millist ühel või teisel moel juuakse kogu Euroopas. Glögi valmistamiseks pole olemas üht ja kindlat retsepti. Üks tahab heledat, teine tumedat kuuma jooki ning maitseainete lisamiselgi võib üpris vabalt ringi käia. Kuid kust on tulnud selline komme kuumutada ja maitsestada veini ?
Juba muistsed roomlased maitsestasid veini erinevate maitseainetega, kuid neil olid selleks argised põhjused: nii peideti ebakvaliteetse veini halba maitset ning tolleaegne roomlane jõi maitsestatud veini külmalt.
Mõned aastasajad hiljem, kui maitseaineid ei olnud Kesk-Euroopas lihtne kätte saada ja liiatigi olid need veel väga kallid, oli ülimalt peen ja moodne, kui söögid-joogid olid ohtralt maitsestatud. Neil aegadel sündisidki Euroopas sellised kummalised toidud nagu piparkoogid ja glögi.
Vürtsikas kuumutatud jook aitas vanade uskumuste kohaselt vabaneda keha haaranud kangestavast külmusest, puhastas halba verd, mida muistsel ajal peeti enamiku haiguste peasüüdlaseks ning see ergutas seedimist ja mõttelendu.
Rootsis hakati glögi-laadset jooki valmistama 1600-ndatel aastatel, kuid sellist jooki, mida tänapäeval tunneme, alles 1800-ndate aastate lõpul, mil seda joodi Lucia päeval ning jõuluhommikuse kiriku järel. Rootsist jõudis glögi valmistamise komme Soome ning sealt aegade möödudes ka meile. Sõna glögi tuleneb rootsikeelsest sõnast glöd, mis tähendab hõõguvat.
Alpimaades juuakse külmadel aastaaegadel glühweini ehk hõõgveini, inglased naudivad aga mulled wine’i ja mulled punchi. Põhjamaades juuakse glögi või hõõgveini ja kõigi nende jookide ühine nimetaja on see, et nad on kuumad ja vürtsikad.
Glögi aluspõhjaks sobivad hästi kõik noored, õhukesed või ka keskmiselt täidlased veinid.
Retseptid:
Hõõgveinide kirju maailm. Kuidas teha ise head hõõgveini
Tatjana (toote omanik) –
Natalia (toote omanik) –
Anonüümne (toote omanik) –