mis on baklava imeline maiustus baklava

Imeline maiustus baklava

Imeline baklava

Türgi on tuntud oma imepärase köögi poolest. Sealt pärinevad paljud eestlastele tuttavad toidud, nagu sis-kebab ja döner-kebab. Kuid Türgist on meieni jõudnud veel muudki väga tuntud maiustused nagu halvaa, lukum ja baklava.

Baklava on tänapäeval muutunud paljude araabia ja Kesk-Aasia maade lemmikmaiustuseks. Aastate jooksul on paljud rahvad teinud sellest oma rahvustoidu, tänu millele võib kohati selle imelise maiustuse kirjapilt erineda. Nii näiteks võib seda sama maiustust leida Venemaal ja teistes endistes NSV Liidu riikides “pakhlava” või “paklava” nime all.

Baklava on siirupiga või meega üle valatud filotainast valmistatud plaadikook, mille täidiseks kasutatakse erinevate pähklite tükke. Klassikaliselt oli seal pistaatsia ja mandel, kuid tänapäeval on välja arenenud tohutus koguses erinevad baklavasid – nii erineva kuju kui lisanditega.

Kust pärineb baklava

pakhlava kreeka pähkligaSelle hõrgutava delikatessi ajalugu on kahjuks väga halvasti dokumenteeritud, tänu millele paljud etnilised rühmad, nagu Kreeka, Türgi ja Kesk-Aasia riigid, väidavad, et baklava on nende riigist pärit. Tänaseks on igas riigis kujunenud omad valmistamise traditsionid.

Ühe versiooni kohaselt pärineb baklava võimsatelt assüürlastelt, kes olid seda valmistanud juba 8. sajandil. Nad ladusid kihtidena lehtleiba mille vahele raputasid pähklite puru. See kõik kasteti mee sisse ja küpsetati primitiivsetes puuküttega ahjudes. Tänapäeva baklava on üle elanud mitmeid muutuseid nagu ka piirkond, kust ta pärineb.

Ei saa eitada, et magustoit, mida me tänapäeval võime süüa, sai täiuslikuks Osmanite impeeriumi ajal 15. sajandil pärast Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul) vallutamist. Järgneva viiesaja aasta jooksul sai Konstantinoopoli keiserliku Ottomani palee köökidest impeeriumi kulinaaria eliit köök, kus valmistati ainult kõige paremaid toite ja maiusutusi. Kõige vanemad teated baklava kohta on Fakaphi perioodi Topkapi palee köögimärkmikes. Selle kohaselt küpsetati esmakordselt baklavad palees 1473. aastal. Aja jooksul muutus ta lihtrahva maiustusest magustoiduks, mille valmistamine vajas väga häid oskusi, et olla meele järgi riigi juhtidele ja teistele rikastele inimestele.

Kuni 19. sajandini oli baklava kui luksus, mida ainult väga rikkad inimesed said endale lubada. Tänapäevalgi on Türgis väga levinud väljend, et “ma ei ole piisavalt rikas, et süüa baklavad iga päev”. Baklavad küpsetati ainult erilistel puhkudel, usuüritustel ja pulmades. Kuid ajad on muutunud ja tänapäeval on baklava kättesaadav kõigile.

Erinevad baklava sordid

Imeline maiustus baklavaKuigi baklava täpse päritolu osas ei ole maailm täiesti kindel, on vaieldamatu see, et baklava on läbinud mitmeid muutusi. Iga kord, kui Lähis-Ida riikides toimusid mingid muutused juhtus sama ka balkavaga. Selles piirkonnas on paljud maailma vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid tulnud ja läinud. Igaüks neist muutis baklavat vastavalt oma eelistustele.

Kreeka – Mesopotaamiasse sõitvad Kreeka meremehed ja kaupmehed avastasid peagi Baklava, mis võlus kreeklaste maitsemeeled. Retsept todi Ateenasse, kus kreeklased andsid suure panuse taignatehnika väljatöötamisele. Kreeklased hakkasid tootma fillo (“phyllo”) lehti (mis kreeka keeles tähendab “lehte”), mis oli õhuke kui paber ja mida oli võimalik rullida.

Armeenia – kui armeenlased avastasid baklava, siis hakkasid nemad baklavasse lisama vürtse nagu nelk ja kaneel.

Araabia – kaugemal idas hakkasid baklava valmistamisel kasutama roosi- ja apelsiniõitevett.

Pärsia – Pärsias, kus baklava laadsed maiustused pärinesid juba antiikaja perioodist hakati valmistama teemandikujulist Baklavad, mille pähklitäidisele oli lisatud jasmiini.

Türgi – kui Ottomanid tungisid Konstantinoopolisse, siis vallutasid nad ka territooriumid, mis hõlmasid enamiku iidsetest Assüüria ja Armeenia kuningriigist. Ottomani palees töötanud kokad aitasid tohutult kaasa ulatusliku piirkonna kokanduse arengule, andes hoogu impeeriumi küpsetuskunsti ning kondiitritoodete viimistlemisele. 19. sajandi lõpus hakkasid Konstantinoopolis ja suuremates provintsi pealinnades ilmuma erinevad väikesed kondiitri poed, kus ka keskklass sai osta impeeriumi eliidile mõeldud tooteid.

Tänapäeval vastavalt täidisele, kujule jms on baklava sortidel ka erinevad nimed nagu sultan või ööbiku pesa.

Mida tähendab baklava

Nii nagu baklava päritolu osas on eriarvamusi, vaieldakse ka sõna baklava päritolu üle.

Türgi etümoloogid väidavad, et see on türgi päritolu (baklağı või baklağu). Samas mõned ütlevad, et “baklava” võib omada Mongoolia juuri sõnast baγla- “siduda, mässida, kuhjata”. Bayla – mongoli keeles on türgi keelest laenatud sõna. Kuid järelliide “–va” viitab selle pärsia päritolule. Samas sõna “baqla” ei ole pärsia keele sõna. See on pigem araabia päritolu, kus see tähendab uba. Kuid selle araabiakeelne nimi baqlāwa on jällegi kahtlemata laenatud türgi keelest.

Teise allika sõnul “väidavad armeenlased, et sõna ise – baklava – on armeenia päritolu, kuna sõna näib olevat seotud armeenia sõnadega bakh (paastuma) ja halvah (magus, maiustus).”

Nimetust baklava kasutatakse paljudes keeltes väiksemate foneetiliste ja õigekirjavariatsioonidega. Näiteks Araabia maailmas on ta baqlawa / baklawa, Kreekas nimetatakse seda baklavaks, Venemaal nimetetakse seda pakhlavaks.

Allikas: libanaissweets.com

Kui Te soovite maitsa baklavad, siis oma valiku saad teha näiteks meie e-poes.

Jaga seda oma sõpradega:

Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga