Miks süüa parapähklit?

Miks süüa parapähklit? Mis ta selline on ja kust ta pärineb? Kuidas süüakse parapähklit ja miks tema söömine on kasulik? 

Paljudele on parapähkel täiesti võõras pähkel ja nad ei teagi, millega on tegemist. Aga kas sina tead, mille poolest on parapähkel hinnaline? Mida ta sisaldab kordades rohkem, kui ükski teine pähkel, seeme, puu- või juurvili? 

Kus kasvab parapähkel?

Parapähkel on Brasiilias ja Paraguais kasvava puu vili. Parapähklipuu võib kasvada kuni 75 meetri kõrguseks ning selle tüve läbimõõt võib ulatuda 4 meetrini. Puu annab korralikku saaki alles 12-15 aasta vanuselt. Parapähklipuu kasvab metsikult Amazonase piirkonna troopilistes metsades, Guyanas, Boliivias, Peruus ja Ecuadoris. Katsed seda mujal kasvatada on olnud edutud. Põhjus on selles, et parapähklipuu õisi tolmeldavad mesilased elavad ainult metsikutes metsades. On tehtud katseid kasvatada parapähklipuid kasvandustes, kuid need ei ole olnud eriti edukad majanduslikel põhjustel. Brasiilias, Boliivias ja Peruus on parapähklipuu riikliku kaitse all ja nende maharaiumine on keelatud.

Parapähkel on parapähklipuu seeme

Parapähklid on tegelikult seemned, mida tuntakse maailmas erinevate nimede all: parapähkel, Brasiilia pähkel, Brasiilia kastan, parakastan, võipähkel jne.

Piklikul parapähklil on krõmpsuv kollakas tuum, mille maitse meenutab kookospähklit. Pähkel on kaetud õhukese pruunika kestaga, mis omakorda asub karedas, kõvas ja kiulises punakaspruunis koores. Koorega pähkli läbimõõt on 0,6-2,5 cm. Koore küljed on ebakorrapärase kujuga ning meenutavad apelsinikoort. 12-20 parapähklit on kookospähklit meenutavas kapslis, mille läbimõõt on 7,5-20 cm ja kaal 0,9-2,25 kg. Nagu apelsinisektoreid, hoiab pähkleid koos kiuline aine, mis vilja küpsedes kuivab ning lõheneb.

Parapähkleid korjatakse ainult kuiva ja vaikse ilmaga. Mets käiakse läbi, korjates kokku maha langenud pähklid. Puud ise on ronimiseks liiga kõrged ning neid ei saa raputada, sest pähklikapslid on liiga rasked. Tuulisel ja vihmasel päeval pähkleid ei korjata, sest maha kukkuv kapsel võib olla eluohtlik.

Korjamisele järgnevatel päevadel avatakse viljad matšeetede või kirvestega. Terveid pähkli kapsleid on raske avada. Selle kergendamiseks leotatakse neid 24 tundi vees, keedetakse 3-5 min ja nõrutatakse. Edasi avatakse pähklikoor spetsiaalse masina abil. Avamine nõuab suurt ettevaatlikust, sest ebakorrapärase kujuga pähkleid on kerge vigastada.

Kuidas süüakse parapähklit?

Parapähkleid võib süüa tervelt, viilutatult, tükeldatult või jahvatatult. Sageli serveeritakse neid suupisteks või lisatakse puuviljakookidele, küpsistele, salatitele, täidistele ja jäätisele. Ta on sobiv lisand kalale, liha pikkimiseks ja ulukiliha maitsestamiseks. Mõnikord neid glasuuritakse ka šokolaadis.

Parapähkleid võib kasutada enamikes retseptides kookospähkli või makadaamiapähkli asemel, sest nende maitse ja struktuur on sarnased.

Parapähklist pressitakse helekollast õli, mida kasutatakse (kalli hinna tõttu) ainult ravimi- ja kosmeetikatööstuses. Parapähkliõli imendub kergesti ja on vananemisvastase toimega.

Seleen parapähklis

Parapähkel on eelkõige kuulus just oma kõrge seleeni sisalduse poolest. Seleeni näol on tegu igas keharakus sisalduva antioksüdandiga, millel on organismi tervise tagamisel elutähtis roll. Seleen võitleb vabade radikaalide vastu ja hoiab ära õrnade rasvhapete oksüdeerumise ning just need omadused teevad seleenist möödapääsmatu abimehe nahaprobleemide, viirushaiguste, südamehäirete ja kasvajate taltsutamisel.

Meie organismis on seleenil täita mitu olulist rolli. Kuigi seleeni on pisut kõikides organites, leidub seda enim just kilpnäärme kudedes, kus see täidab kaitsefunktsiooni ja reguleerib kilpnäärme hormoonide taset. Ühtlasi aitab seleen kilpnäärmest eemaldada kahjulikke ühendeid. Kuigi tihti räägitakse kilpnäärmega seoses joodist, siis isegi, kui organismis on joodi piisavalt, ei pääse joodi mõju ilma seleenita kilpnäärmes mõjule.

Kuigi seleeni on pisut kõikides organites, leidub just kilpnäärme kudedes seda enim. Seleen aitab kilpnäärmehormoonil türoksiinil (T4) konverteeruda aktiivvormiks trijoodtüroniiniks (T3). Seega võiks parapähkel olla suurepäraseks lisandiks kõikide kilpnäärme alatalitluse all kannatavate inimeste menüüs.

Seleenil on kõrge afiinsus elavhõbeda suhtes. Teisisõnu tähendab see, et seleen on “elavhõbeda magnet”, mis moodustab elavhõbedaga kokkupuutes kompleksühendi ning raskendab seeläbi selle toksilise raskemetalli kuhjumist keha kudedesse (nt. ajju). Viimane tähendab omakorda, et suure elavhõbedakoormuse (hammaste amalgaamplommid, vaktsiinid, keskkonnamürgid etc.) all kannatavatel inimestel võib sageli täheldada seleeni puudust. See teeb aga organismi omakorda haavatavaks juba mainitud kilpnäärme alatalitlusele, vähkkasvajatele, psoriaasile ja paljudele teistele haigustele.

Mida Parapähkel sisaldab?

Lisaks seleenile sisaldab parapähkel magneesiumi (106%), vaske (87%), vitamiine B1 (tiamiin – 54%),B2 (riboflaviin – 3%), B3 (niatsiin – 2%), B6 (8%) ja E (38%), rauda (19%), kaaliumi (14%), tsinki (43%) ja kaltsiumi (16%).

Seleeni puudulikkus

Pikaaegsel seleeni puudusel võib tekkida erinevate organite rakkude kahjustus, mis võib viia haiguste tekkeni – südamelihase kahjustus, eesnäärme kasvaja, kilpnäärme aktiivse hormooni taseme langusest tingitud ainevahetushäired, depressiivsed meeleolud ajurakkudes tekkinud muutustest jne. Seleeni küllus võib tekkida, kui seda tarvitada pikalt üle 200 mikrogrammi päevas – ilmnevad närvilisus, oksendamine jne.

Eestis läbi viidud uuringud on näidanud, et eestlasi ähvardab seleeni puudus. Seepärast peaks iga inimene tarbima 1 parapähkli päevas.

Parapähkli toitumisalane teave 100g kohta

Energiasisaldus 2743 kJ/656 kcal
Rasvad – 66,43
millest küllastunud rasvhapped 15.137 g
monoküllastunud rasvhapped 24.548 g
polüküllastumata rasvhapped 20.577 g
Süsivesikud – 12,2g
– millest suhkrud – 2,3g
kiudained 7,5g
Valgud – 14,3g

Parapähkel – parim seleeni allikas

Miks süüa parapähklit? Sest parapähkel on maitsev, tervislik ja kasulik! Temas on kõige rohkem seleeni ja palju teisi organismile vajalikke aineid.