Imeline sarapuupähkel

Sarapuupähkel – mis ta on ja kus ta kasvab? Miks süüa sarapuupähklit? Miks ta on kasulik ja mida ta sisaldab? Kellele ta võib olla ohtlik?

Sarapuupähkli puu

Sarapuupähklid kasvavad väikesel ja väga dekoratiivsel pähklipuul, mis kasvab kõige paremini niiskes ja mõõdukas kliimas. Arvatakse, et pähklipuu pärineb Väike-Aasiast, kust ta levis edasi Vana-Kreeka kaudu Itaaliasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale ja Saksamaale.

Sarapuupähklit mainitakse 5000 aastastes Hiina käsikirjades, põllumajandusajaloo alguses. Kreeklased ja roomlased sõid sarapuupähkleid ja hindasid neid kõrgelt ka nende raviomaduste pärast.

Sarapuupähkel ehk metspähkel on sarapuu perekonda kuuluvate liikide vili. Sarapuid on üle 100 erineva liigi. Eestis kasvab harilik sarapuu (Corylus Avellana) leht- ja segametsade põõsasrindes, puisniitudel ja loodel, Saaremaal ka sarapikena. Sarapuu painduvaid oksi kasutatakse korvi punumisel ja tünnivitstena.

Sarapuupähkli vili

Sarapuupähklid on ümmargused või piklikud tahked viljad, võrsel võivad paikneda nii üksikult, kahe- kui neljakaupa. Ta on kõva puitunud kestaga rasvarohke pähkel. Iga pähkel on vähemalt osaliselt kaetud helerohelise, kausja viljakatte – lüdi ehk kuupulaga, mis on rohtne ja servast narmastunud. Lüdi tuleb enne pähkli avamist eemaldada. Pähkel paikneb koores, mis on mõnel liigil õhem, teisel paksem. Pähkel on kollakas ning seda katab õhuke pruun kest, mis mõnikord enne tarbimist ära kooritakse, ehkki tavaliselt seda ei tehta. Terve pähkel on 1–2½ cm pikk ja 1–2 cm lai, ümar, kuid mitte kerakujuline, vaid lopergune. Pähklikoore kuju, ehitus ja kasvukoht puuvõras on tähtsad sarapuu liikide eristamise tunnused.

Üksik sarapuupõõsas annab 1-3 kg pähkleid, kultuursordid istandustes kuni 10 kg. Pähkleid on parim korjata täiesti küpsenult, need puu otsast alla raputades. Pärast korjamist tuleb pähklid õhu käes kuivatada.

Pähkli valmimine

Kodusena tunduv sarapuupähkel ehk metspähkel annab suurimat saaki Türgi istandustes Musta mere kallastel. Eestis kasvanud sarapuupähklid kaaluvad keskmiselt pool grammi või pisut rohkem. Õnne korral leiab ka ca 1 grammiseid hiigelpähkleid. Kasvukoht võib pähkli suurust ja kuju palju mõjutada.

Sarapuupähkli sort Fundukk on sarapuupähkli kultiveeritud vorm. Kasvatatakse Lõuna-Euroopas. Vilja koor on kergemini purustatav ja tuum suurem kui tavalisel sarapuupähklil.

Pähkel saavutab täissuuruse augusti alguses, aga küpseb alles septembri keskpaigaks. Valmis pähkli tunneb ära selle järgi, et tema koor on muutunud valkjast helepruuniks. Küps pähkel eraldub lüdist ja kukub puu otsast alla. Pähkleid on parim korjata nii, et puu otsast raputatakse alla küpsed viljad, toored jäävad valmima. Korjata tohib üksnes täiesti küpseid pähkleid. Toored pähklid säilivad halvasti, nende toiteväärtus on väike ja maitse halvem. Pärast korjamist tuleb pähklid õhu käes kuivatada.

Eestis tulevad esimesed värsked sarapuupähklid müügile juba septembris – need reeglina pärinevad Poolast, kus sarapuupähkleid võib osta isegi teeäärsetelt kauplejatelt. Kuid nagu mainitud, tuleb värskete sarapuupähklitega olla ettevaatlik, sest need on tihtipeale halvasti kuivatatud ja võivad juba paari nädala pärast hakata hallitama. Kõige hinnatuimaks peetakse Türgi, Gruusia (Georgia) ja Itaalia sarapuupähkleid.

Kuidas sarapuupähkleid süüa?

Sarapuupähkleid süüakse tervelt, tükeldatult või jahvatatult. Need on maitsevad nii värskelt kui kuivatatult, sageli süüakse neid suupistena. Neid lisatakse teraviljahelvestele, müslidele, salatitele, kastmetele, küpsetistele, magustoitudele ja jäätisele. Jahvatatud pähkleid lisatakse kookidele ja küpsistele. Lisaks pähklite niisama söömisele tasub neid kasutada rohkem ka salatites, küpsetistes ja isegi kastmetes. Sarapuupähklid sobivad hästi uluki- ja linnulihaga.

Sarapuupähklitest saab teha pastasid ja võideid, mida kasutatakse samamoodi nagu mandlipastat ja mandlivõid. Neid glasuuritakse ja lisatakse šokolaadidele ning kompvekkidele. Pähklitest valmistatakse koos šokolaadiga magusat võiet (Nutella), pralineed (pähklid karamellis) ja trühvleid ning halvaad. Sarapuupähklist tehakse ka alkohoolseid jooke nt pähklilikööri.

Sarapuupähklist pressitakse eriti hõrk õli, mis ei talu kuumutamist, kuid on salatites suurepärane. Teda on mitmekesise koostise tõttu nimetatud aju turgutavaks toiduks. Pingelisel ajal on hea neid pähkleid võtta vahepalaks.

Kuidas säilitada sarapuupähkleid?

Kooritud sarapuupähkleid on õhukesest pruunist kestast vabastada kerge peale röstimist. Röstimist on võimalik teha ka kodustes tingimustes. Selleks röstige neid kas kuival pannil või ahjus +90-+140°C juures, kuni kest kergelt praguneb. Röstimise ajal võib pähkleid segada. Jahuta pähkleid pisut ja hõõru kas kahe riide või käte vahel kuni pruun kest eemaldub. Sarapuupähklite röstimine, jahvatamine ja tükeldamine tugevdab nende maitset.

Koorega sarapuupähkleid on kõige parem säilitada toatemperatuuril. Kooreta pähkleid tuleb säilitada hermeetiliselt suletud nõus, toatemperatuuril kuni 1 kuu, külmikus 3-4 kuud. Lahtiselt müüdavate (nt kandikul, kastis/karbis, kaaneta anumates) pähklitega tuleb olla väga ettevaatlik.

Kui värske pähkel võib koores olles säilitada oma maitseomadusi kaks või kolm aastat, siis röstitult ja soolatult kaob maitse kordades kiiremini – lahtiselt seistes isegi mõne nädalaga. Röstimise järel tulevad pähklis sisalduvad rasvad pinnale ja seisma jäädes hakkavad need rääsuma ning pähkel muutub kibedaks.

Need on nii maitsvad pähklid, et lisaks inimestele on need ka pähklikärsaka lemmik pähklid. Pähklikärsakas on ohtlik kahjur, kelle vastsed võivad kuival suvel ära süüa isegi 80% pähklisaagist. Ussitanud pähkleid ei tohi süüa. Ussitanud pähkleid aitab ära tunda väike auk pähklikoores (selle kaudu on pähklikärsaka vastne väljunud) ja see, et pähkel ei tule lüdi küljest lahti.

Ohud

Tähelepanelikud peavad olema need, kellel on pähklivalkude suhtes allergia. Sageli on neil allergia ka sarapuu õietolmu suhtes. Tundlikule inimesele piisab isegi tühisest kogusest, sest pähklivalgud on tugevad allergeenid. Sellepärast leidub toidupakendeid hoiatusega “Toode võib sisaldada pähkliosakesi” või “Toode on valmistatud tootmisliinil, millel on enne töödeldud pähkleid”.

Samuti tuleb meeles pidada, et kaua aega säilitatud pähklid on sobiv kasvukeskkond seentele, eriti halliku-nimelisele hallitusseenele. Need seened sünteesivad inimesele ohtlikke mürke, mis ei eemaldu pesemisel ega lagune kuumutamisel. Hallitanud pähkleid ei tohi süüa. Neid ei tohi ka loomadele söögiks anda.

Kaua aega säilitatud (vanad) pähklid võivad rääsuda. Sellest annab tunnistust mõrkjas maitse ja selliseid pähkleid ei tohi süüa.

Sarapuupähkli kasulikkus

Sarapuupähkel on kiudaine- ja valgurikas ning sisaldab rohkelt ka B-rühma vitamiine ja E-vitamiini, mis on vajalik juustele ja nahale ning südametegevuse tugevdamiseks. E-vitamiin kaitseb organismi aneemia ja vähi tekkimise eest.

B-rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1) 100 g kohta 0,43 mg. Tiamiin on tuntud ka kui optimismi vitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimust, isu puudust ja nendest tulenevaid haigusi. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta.

Sarapupähklid sisaldavad ka koliini (B4). Igapäevane koliini vajadus on 3-4 g. Pidevalt stressi all kannatavad isikud peaksid seda annust kahekordistama. Koliin aktiviseerib aju tööd. Koliini on vaja rasvade omastamiseks, maksa ja sapipõie normaalseks funktsioneerimiseks. Aga ka vere kolesteroolitaseme alandamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, südametegevuse stimuleerimiseks, närvisüsteemi stabiliseerimiseks ja vananemise pidurdamiseks.

Sarapuupähklid sisaldavad ka mitmeid mineraalaineid. Makroelementidest tuleks esile tõsta kõrget kaaliumi- (600 mg/100g) ja fosforisisaldust (300 mg/100g). Mikroelementidest ka rauda, magneesiumi, vaske ja tsinki.

Kuid kõige rohkem sisaldab pähkel endas mangaani – pea 3 kordset päeva doosi. Mangaani on vaja peamiselt mitmete ensüümide aktiveerimiseks ning seeläbi valkude, süsivesikute, rasvade ja kolesterooli ainevahetuses. Mangaan osaleb sidekoe, luude, vere hüübimisfaktorite ja suguhormoonide moodustumisel. Lisaks osaleb rasvade ja süsivesikute metabolismis ning veresuhkru reguleerimises. Mangaan on vajalik normaalseks aju ja närvide tööks ning kollageeni tootmiseks. Eemaldab vabu radikaale, olles superoksiidi dismutaasi koostises.

Väärtuslikkus

Sarapuupähklit peetakse oma mitmekesise koostise tõttu aju turgutavaks toiduks, seepärast on pähklid pingelisel ajal väga hea vahepala. Samuti on pähkliõli hea juuste tugevdaja ja juuste kasvu soodustaja kui seda määrida peanahale.

Sarapuupähklid on väärtuslikud suure rasvasisalduse tõttu. Vilja kogukaalust moodustavad rasvad 55–62%. Rasvade koostises on ülekaalus polüküllastumata rasvhapped. Lipiidide rohkuse ja koostise eripära tõttu saab pähklitest pressida hinnalist õli.

Valke on pähklis samuti palju: tuumade kaalust 15–18%. Aminohappelise koostise poolest on pähklivalgud inimestele väärtuslikud. Eriti olulised on nad taimetoitlastele. Pähkel ei tundu sööjale magusana, ent sellegipoolest sisaldavad pähklid kuni 10% süsivesikuid. Seevastu vett on pähklites vähe.

Kõik see kokku muudab sarapuupähklid väikesteks energiapommideks: 100 g puhastatud pähkleid annab 600–660 kcal.